Vähiravifondist on sel aastal abi saanud rekordarv inimesi - juba üle 50! Võrdluseks: terve eelmise aasta jooksul aitasime 100 inimest.

Viimastel nädalatel oleme saanud mitmeid kirju juba fondist toetust saanud inimestelt või nende pereliikmetelt. Need on tavaliste Eesti inimeste lood - igaühel oma võitlus, igaühel oma väga head unikaalsed põhjused elamiseks. Need on lood lootusetus olukorras ulatatud abikäest.

Näiteks aitame 58-aastast vanaema S.-i võitluses neljanda staadiumi kolorektaalvähiga. Tema poeg kirjutab:

"Haigekassa poolt rahastatav ravi kestis kaks aastat. Eelmise aasta novembris selgus, et antud raviskeemiga edasi minna ei saa ning raviarsti soovitatud ravim ei kuulu haigekassa poolt rahastatavate ravimite hulka. Tänu fondi “Kingitud elule” saime uue võimaluse ravi jätkamiseks. Täname väga fondi ja annetajaid abi eest!”

46-aastane kopsuvähiga võitlev pärnulanna Irene Amur, kelle ravi toetuseks koguti annetusi detsembris TV3 eetris olnud saatega “Inglite Aeg” ning kelle ravi on seni edukalt jätklunud kirjutab:

“Ma tänan teid südamest selle ravi eest. Ravim tõesti aitab, saan paremini liikuda, ei aja enam hingeldama kui kõnnin kiiremini. Elan neljandal korrusel, saan ilma käsipuude toeta üles kõndida. Suurem osa valudest on täielikult kadunud. Energiat jätkub terveks päevaks. Ei ole enam kurnatuse tunnet. Päris tervenemiseni on pikk tee aga olen väga tänulik.”

Aitasime ka 60-aastast soolevähiga võitlevat Peetrit, kes elab Tapal. Tema tunnistab:

“Neli aastat tagasi pöördusin murega perearsti poole, kes suunas mind uuringutele, mille tulemusel avastati pahaloomuline kasvaja.

Sain umbes kuu – poolteist keemiat, siis käisin operatsioonil. Pärast taastumist tehti uuringud, kus tuvastati metastaasid. Kasvaja oli piisavalt kaua arenenud, et omapäi organismis toimetada. Sain taas korduvalt keemiaravi - osa lakkas mõjumast, osa puhul ilmnesid liigsed kõrvalmõjud. Läinud aasta novembris said haigekassa mõjusfääri jäävad ravimid otsa.

Peret pole mul juba ammu. Palju aastaid oli ema hooldamine minu põhitööks, siis ilmnes haigus. Kes sellise tõvega inimest ikka enda kõrvale soovib. Praegu olengi mina minu pere ja kõik sinna sisse, juurde ja kõrvale kuuluv.

Mul on ainult häid sõnu on öelda kõikide meditsiinitöötajate kohta, kellega olen kokku puutunud. Tänan ka teid toetuse eest ja soovin jätkuvalt võimalusi inimeste aitamisel."

Samuti ulatasime hiljuti abikäe 64-aastasele kopsuvähki põdevale A.-le. Naine kirjutab:

“2017.aaasta lõpus tekkisid mul hingamisraskused, rindkeres valud, nõrkus ja väsimus. Pöördusin EMOsse, kust suunati koheselt haiglaravile, kuna avastati tromb ning vasakus kopsus vedelikku. Mul diagnoositi kopsuvähk.

Teie toetus ravimi Xalkori ostuks on andnud mulle ja mu perele usu, et minu diagnoos ei ole surmaotsus ning efektiivne ravi pidurdab vähi arengut ning annab elupäevi juurde. Kui sain telefoni teel tütrelt teie positiivsest otsusest teada, jäin suurest rõõmust lihtsalt sõnatuks ning puhkesin õnnest nutma. Teie abi andis mulle ja mu lähedastele uut jõudu vähiga võitlemiseks, lootust ja usku paremasse ellu. Olen väga tänulik fondi meeskonnale ja kõigile fondi annetajatele hindamatu abi eest."

Tänu fondi annetajatele oleme oleme saanud Tallinnas elava 69-aastase R.-i elule anda juba mitu “korrust” juurde.  Alustasime mehe leukeemiaravi rahastamist juba 2015.aasta augustis ehk kaks ja pool aastat tagasi ning oleme sellesse panustanud igakuiselt mitu tuhat eurot. Ilmekamat näidet ühest kingitud elust annab otsida!  R. kirjutas meile:

"Olen südamest tänulik fondi asutajatele, tegevjuhtkonnale, fondi nimel tegutsejatele, annetanutele.

Minu elutahe, moraalne ja füüsiline võimekus on hea. Mis aga kõige tähtsam - minu raviarsti hinnangul on olemas veel võimalused kroonilise haiguse kontrolli all hoidmiseks ja seda tänu ravimile, mida olen saanud.

Muret valmistab aga ikkagi edasine saatus, kuna ravimi manustamise vajadus on jätkuv. Minu elus püsimise ja elujõulisuse lootus rajaneb ainult vähiravifondile. Oma kroonilise haiguse tegelikku olemust olen hoidnud ja hoian edaspidi konfidentsiaalsena, et mitte tekitada emotsioone oma lähedaste ja tuttavate ringis."

Veel potsatas meie kirjakasti tunnistus 87-aastaselt vanahärralt V., kellel on soolevähk siiretega kopsus. Ka tema ravi oleme juba mitu kuud rahastanud.

"Tänan teid ja fondi annetajaid minule osutatud rahalise toetuse ning siira ja südamliku tähelepanu eest. Sain esimese vähidiagnoosi juba 2002. aasta alguses, sama aasta juunis oli esimene operatsioon. Sellele järgnesid veel seitse operatsiooni. Neist viimane oli 2016. aasta aprillis. Järgnevalt oli ka keemiaravi. Aga kõik see ammendus.

Olen kogu oma haiguseaja - 17 aastat - olnud aktiivselt tegev nii Eesti Teaduste Akadeemias kui viimasel ajal ka Estonia Seltsis. Olen saanud elada kaasa ühiskonnaelu probleemidele ning aktiivselt suhelda sõprade ja lähedastega. Muidugi jääb viimasel ajal ka ealiselt juba jõudu vähemaks.

Tänu teie fondi toetusele saan 2017.aasta algusest ka uudsemat bioloogilist ravi. See andis võimaluse ja jõudu edasiseks elamiseks ja tegutsemiseks. Teid tänavad ka minu abikaasa ja poeg."