Värskelt auditeeritud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi ulatusid fondi tulud mullu 3,28 miljoni euroni.

2020.aastal mõjutas vähiravifondi tugevalt COVID-19 pandeemia: Eestis kehtima hakanud piirangute ning nendest johtunud majandussurutise tingimuses vähenesid ajutisel fondi annetused. Raskel hetkel lisas Utilitas fondi 75 000 eurot ja EY 10 000 eurot.

Aasta tervikuna kujunes fondi jaoks rekordiliseks, seda suuresti tänu koostööle Eesti Rahvusringhäälinguga. Detsembri lõpus ETV ja ETV+ eetris olnud heategevussaate "Jõulutunnel" raames lisandus vähihaigete toetuseks 657 300 eurot.  

Fondi kogunes 2020.aasta jooksul tuludena 3,28 miljonit eurot, mis on 18 protsenti rohkem kui 2019.aastal ja 21 protsenti rohkem kui 2018.aastal. Kokku kiitis fondi nõukogu heaks 286 abitaotlust 167 inimeselt. Abisaanutest noorim oli kõigest 24-aastane pereema.

Fondi teeb eriliseks annetuste rohkus. 2020.aastal laekus ainuüksi elektroonselt kokku 111 630 erinevat annetust. Püsitoetajate arv küündis aasta lõpus ligi 8000 inimeseni.

“Oleme äärmiselt tänulikud. Vaid tänu lahketele annetajatele on Kingitud Elu saanud toetada kõiki inimesi, kes abitaotlusega fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka, kelle jaoks on olemas eluliselt vajalik näidustatud ravi, kuid seda ravi ei rahasta Haigekassa,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Fondi järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes: kellegi kallis pereliige, lähedane sõber, hea kolleeg - küll on siis hea tõdeda, et vajalikud ravikulud on kindlalt kaetud."

Kokku panustas Kingitud Elu 2020.aasta jooksul vähiravisse üle 2,7 miljoni euro võrreldav 2019.aasta sama numbriga.

Fond annab kõikidele abivajajatele võimaluse panustada ravisse ka omaosalusega: maksimaalse individuaalselt jõukohase summaga. 2020. aastal finantseerisid abivajajad ise oma ravi kokku veidi enam kui 320 000 euroga.

Fond tegi patsientidele aasta jooksul kättesaadavaks ligi 30 erinevat vähiravimit, mida inimesed haigekassa vahendusel ei saanud. Nende hulgas Keytruda, Lonsurf, Stivarga, Imbruvica, Avastin, Ibrance, Cyramza, Cometriq, Opdivo, Perjeta, Xalkori, Xtandi, Lynparza, Kisqali, Everolimus, Yervoy, Tagrisso, Votrient, Inlyta, Tecenriq, Tafinlar, Abraxane, Tyverb, Caelyx, Jevtana, Kyprolis, Xofigo, Erbitux, Venetoclax jt.

Vähiravifondil Kingitud Elu oli 2020. aastal kaks palgalist töötajat – tegevjuht Katrin Kuusemäe ja juhatuse liige Toivo Tänavsuu.

Abitaotluste kriteeriumidele vastavust hindab ja nende üle otsustab fondi nõukogu. Nõukokku kuulub üheksa liiget: onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kadri Putnik, dr Edward Laane, dr Kristiina Ojamaa ja dr Hannes Jürgens ning ettevõtjad Janek Mäggi, Erik Sakkov ja Kristjan Rahu.

Täielikult Eesti inimeste annetustele toetudes on fondi jaoks olulised tegevuskulud, mida püütakse hoida minimaalsel tasemel: et jääks võimalikult palju vahendeid põhitegevuseks – inimeste toetamiseks. 2020. aastal moodustasid vähiravifondi tegevuskulud 5,3 protsenti fondi tuludest. See tähendab, et 94,7 protsenti annetustest jõudis otse abivajajateni nende eest raviarvete tasumise kaudu.

Fondil aitavad majanduskulusid minimaalsel tasemel hoida mitmed Eesti ettevõtted, kes toetavad fondi missiooni nii rahaliselt kui ka eri teenustega. 2020. aastal olid Kingitud Elu suuremad koostööpartnerid Utilitas, Ernst & Young, Circle K Eesti, DPD, Deloitte, Fifaa, Age McCann, Sviiter, Škoda Laagri, LEADELL Pilv, Powerhouse, EfTEN Capital, Luisa Tõlkebüroo, Europark, Ühisteenused, Stockmann jt.

Seitsme tegevusaasta jooksul on vähiravifondist abi saanud üle 1300 Eesti pere ning annetustena on Kingitud Elu Eestist ja vähesel määral ka välismaalt kokku kogunud üle 13 miljoni euro.

Värske majandusaasta aruande (2020) leiad täismahus siit.