Vähiravifond „Kingitud elu“: kaks aastat, üks miljon eurot
„Kui vähiravis on tähtis inimese enda panus tervislikesse eluviisidesse, on oluline ka riiklikku poliitikat õiges suunas juhtida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
„Ühegi riigi ravikindlustusvahendid pole piisavad ning need ei jõua kunagi järele ravimitööstuse innovaatilistele lahendustele. Arvestades süsteemi ülalpidamise vajadust, on tänast olukorda võimalik paremaks teha. Selles kontekstis on mul erakordselt hea meel, et viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid heategevuslikke algatusi. Arvan, et „Kingitud elu” on üks väljapaistvamaid ja edukamaid selles kontekstis, mis ühelt poolt on viidanud teatud ravikindlustussüsteemide kitsaskohtadele ning ühtlasi olnud suunatud nende probleemide lahendamisele. Olen tänulik fondile, tänu kellele reaalsed inimesed on reaalset abi saanud.“
„Vähiravi võimaluste avardamine on olnud üks ravikindlustuse prioriteete. Ravikindluspaketi täiendamisel on ressursside piiratuse juures oluline alati hoolikalt kaalutleda ravist või ravimist saadavat tervisekasu, alternatiivide olemasolu ning maksumusi,” rääkis Haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa. „Tahame tunnustada fondi, kes on Eesti inimeste toel neid võimalusi laiendanud. Tänu aktiivsele pühendumisele on saavutatud lai kõlapind. Üheskoos on meil võimalik pakkuda Eesti elanikele lahendusi.”
„Oleme kogu meditsiini keskmesse tõstnud inimese, kes on haige ja vajab väga individuaalset lähenemist, kaasaarvatud igal ravietapil vajadusel uusi lahendusi ravis,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ nõukogu liige dr Hele Everaus. „Ja see ongi kaasaegse meditsiini keskne lähenemine. Me ei saa juba ammu lähtuda nn keskmistest, vaid peame mõtlema igale inimesele individuaalselt, sest tema elu on temale 100% või mitte üldse.“
„Kingitud elu on minu jaoks mulle kingitud elu – elu on minu jaoks oluliselt avardunud,” märkis vähiravifondi „Kingitud elu“ asutajaliige Janek Mäggi. „Kui me kaks aastat tagasi fondi asutasime, ei osanud ma kuidagi arvata, et me suudame aidata niivõrd paljusid inimesi niivõrd suurte summadega. Sisuliselt võib öelda, et iga eestlane on annetanud vähihaigetele 1 euro – miljon on koos, täpsemalt välja jagatud. Ühena kahest elusolevast asutajaliikmest tajun, et me võiksime ühiskonnana olla oluliselt rohkem avatud uutele algatustele – kui meil on probleem, pole mõtet loota, et poliitikud on esimene võimalus. Parem teeme ise ära."
Vähiravifond „Kingitud elu” on kahe aastaga plahvatuslikult arenenud heategevusfond, mis on kinkinud viimase õlekõrre, lootuse ja täisväärtuslikku elulisa enam kui 75 eestimaalasele (vanuses 20-83), kelle jaoks Haigekassa vahendeid ei jätku. Seejuures on „Kingitud elu” saanud seni aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka.
Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle 600 000 euro eraraha.
„Ühegi riigi ravikindlustusvahendid pole piisavad ning need ei jõua kunagi järele ravimitööstuse innovaatilistele lahendustele. Arvestades süsteemi ülalpidamise vajadust, on tänast olukorda võimalik paremaks teha. Selles kontekstis on mul erakordselt hea meel, et viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid heategevuslikke algatusi. Arvan, et „Kingitud elu” on üks väljapaistvamaid ja edukamaid selles kontekstis, mis ühelt poolt on viidanud teatud ravikindlustussüsteemide kitsaskohtadele ning ühtlasi olnud suunatud nende probleemide lahendamisele. Olen tänulik fondile, tänu kellele reaalsed inimesed on reaalset abi saanud.“
„Vähiravi võimaluste avardamine on olnud üks ravikindlustuse prioriteete. Ravikindluspaketi täiendamisel on ressursside piiratuse juures oluline alati hoolikalt kaalutleda ravist või ravimist saadavat tervisekasu, alternatiivide olemasolu ning maksumusi,” rääkis Haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa. „Tahame tunnustada fondi, kes on Eesti inimeste toel neid võimalusi laiendanud. Tänu aktiivsele pühendumisele on saavutatud lai kõlapind. Üheskoos on meil võimalik pakkuda Eesti elanikele lahendusi.”
„Oleme kogu meditsiini keskmesse tõstnud inimese, kes on haige ja vajab väga individuaalset lähenemist, kaasaarvatud igal ravietapil vajadusel uusi lahendusi ravis,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ nõukogu liige dr Hele Everaus. „Ja see ongi kaasaegse meditsiini keskne lähenemine. Me ei saa juba ammu lähtuda nn keskmistest, vaid peame mõtlema igale inimesele individuaalselt, sest tema elu on temale 100% või mitte üldse.“
„Kingitud elu on minu jaoks mulle kingitud elu – elu on minu jaoks oluliselt avardunud,” märkis vähiravifondi „Kingitud elu“ asutajaliige Janek Mäggi. „Kui me kaks aastat tagasi fondi asutasime, ei osanud ma kuidagi arvata, et me suudame aidata niivõrd paljusid inimesi niivõrd suurte summadega. Sisuliselt võib öelda, et iga eestlane on annetanud vähihaigetele 1 euro – miljon on koos, täpsemalt välja jagatud. Ühena kahest elusolevast asutajaliikmest tajun, et me võiksime ühiskonnana olla oluliselt rohkem avatud uutele algatustele – kui meil on probleem, pole mõtet loota, et poliitikud on esimene võimalus. Parem teeme ise ära."
Vähiravifond „Kingitud elu” on kahe aastaga plahvatuslikult arenenud heategevusfond, mis on kinkinud viimase õlekõrre, lootuse ja täisväärtuslikku elulisa enam kui 75 eestimaalasele (vanuses 20-83), kelle jaoks Haigekassa vahendeid ei jätku. Seejuures on „Kingitud elu” saanud seni aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka.
Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle 600 000 euro eraraha.
