„Ravikindlustussüsteemi printsiipe järgides ning pakkudes kõigile võrdselt kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid peab süsteem toimima väga kindlate põhimõtete ja standardite järgi. Samas teame, et uue ravimeetodi või eksperimentaalse ravimi saamine rahvusvaheliseks standardiks nõuab aega. Siinkohal on vähiravifond „Kingitud Elu“ heaks näiteks erainitsiatiivist, mis saab pakkuda riiklikule solidaarsele ravikindlustusele täiendavaid võimalusi," ütles Ross.

Ta lisas: „Haigekassa on väga oluliselt panustanud vähiravi arendamisse, suurendades viimase viie aasta jooksul onkoloogilise ravi rahastamist ligikaudu kolmandiku võrra ning lisades haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kolm uut teenust ja üle 30 uue ravimi. Solidaarse ravikindlustuse aluseks on õigeaegse tõenduspõhise vähiravi tagamine absoluutselt kõigile seda vajavatele kindlustatutele, sõltumata kindlustatu sissetulekust ja vanusest. Sellele põhimõttele jääme vankumatult kindlaks ka edaspidi.“

Ross selgitas, et nende põhimõtete tagamisel on uute vähiravimite hindamisel olulised eelkõige kolm printsiipi: ravimite toime meditsiiniline tõenduspõhisus, ravimite kulutõhusus ning ravikindlustatute ühetaoline kohtlemine.
„Haigekassa poolt rahastatavate ravimite ja ravimeetodite loetellu lisatakse kindlasti teenused, mis on uuringutes tõendatult paremad juba kasutatavatest ravimeetoditest ning mille hind on kooskõlas rahvusvaheliselt kasutatavate põhimõtetega ja ravikindlustuse eelarvega. Ainult nii kindlustame tõendatult kvaliteetse ravi maksimaalse kättesaadavuse kõigile haigekassa kindlustatutele."

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erik Laidmäe sõnul on Haigekassa sel aastal kahe vähiravimi puhul uudse lahendusena praktiseerinud ka riskijagamist ravimitootjaga, mis tähendab et riiklik ravikindlustus tasub ravi eest ainult oodatud toime avaldumise korral - selle puudumisel jääb ravimi kulu ravimitootja kanda. „Sellist lähenemist oleme katsetanud alles lühikese perioodi jooksul ja seega on lõplikke järeldusi veel vara teha. Siiski teame, et mainitud ravimeid on kasutanud juba mõned patsiendid. Koostöös ravimitootjatega uurime praegu võimalusi, kuidas riskijagamine tulevikus enam kasutust leiaks. Selle eduka rakendamise korral peaksid kokkuvõttes seni liigkõrged ravimihinnad muutuma Eesti ravikindlustusele vastuvõetavamaks. Ideaalis ei peaks mitterahuldava ravitulemuse eest haigekassa üldse tasuma,“ selgitas Laidmäe riskijagamise põhimõtete rakendamise eeldatavat tulemust.

Vähiravifond “Kingitud Elu” pakkus omalt poolt välja ideid, kuidas vähiravimid Eestis kättesaadavamaks teha.
„Üks võimalus on riskide jagamine patsientidega,” märkis fondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Praeguse ravikindlustuse seaduse kehtima hakkamisel otsustas riik, et vähiravimid kompenseeritakse kas sajaprotsendiliselt või üldse mitte. Vahepealset varianti ette ei nähtud. Samas võiks riik kaaluda osade ravimite kompenseerimist ka näiteks 50 protsendi ulatuses, millele meie fond saaks patsiendil aidata välja käia omalt poolt 50 protsenti. Ravikindlustatute võrdne kohtlemine jääks tagatuks, sest tänagi kompenseerib Haigekassa teatud ravimeid vaid osaliselt. Samas muutuks suurem hulk vajalikke uusi ravimeid patsientidele oluliselt paremini kättesaadavaks, ilma et riik peaks vähiravisse lisaraha juurde suunama."

Fondi nõukogu liige Janek Mäggi lisas: „Me mõistame, et riikliku ravirahastuse puhul ei ole küsimus mitte eelistuste ümberpaigutamises, vaid rahastuse terviklikus suurendamises. See ei ole küsimus mitte ainult Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile ega isegi Riigikogule. Sellesse peab panustama terve ühiskond. Kuna valimised on tulemas, tasuks kaaluda ravikindluse eelarve suurendamist ning sotsiaalmaksust ravikindlustusse mineva protsendi suurendamist 13lt 15le. Rahvas saab ise enda ravimiseks raha juurde anda, mida ongi mõistlik teha. Kui 1,3 miljonit inimest panustavad igaüks 10 eurot kuus rohkem ravikindlustusse, saavutame juba muljetavaldava lisarahastuse ja meie fondi vaatevinklist kokkuvõttes palju-palju rohkem kingitud elupäevi.”