Emor: vähiravifond "Kingitud elu" on Eesti kõige tuntum heategevusorganisatsioon
Täna tutvustas Kantar Emor SOS Lasteküla tellitud uuringut, mille kohaselt on vähiravifond „Kingitud Elu” Eesti kõige mainekamate ja tuntumate heategevusfondide hulgas. Uuringu kohaselt peavad eestimaalased haiguste ravi kättesaadavust Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks.
Kui Emor palus enam kui tuhandel küsitletul spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone, mida nad teavad, siis kõige rohkem nimetati just vähiravifondi „Kingitud elu”, järgnesid SOS Lasteküla ja Toidupank. Hästi teadsid inimesed ka erinevate haiglate juures tegutsevaid lastefonde.
Vähiravifondi maine hindasid vastanud kõige kõrgemaks, järgnesid SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.
„Vähiravifond on uuringusse hõlmatud organisatsioonidest noorim, võib öelda, et alles kolme ja poole aastane beebi. Seetõttu on suur usaldus meile suureks julgustuseks ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid ühtlasi tähendab see ka suurt vastutust nii annetajate kui ka abisaajate ees. Võitlus vähiga läheb Eesti inimestele korda ning me teeme kõik endast sõltuva, et jätkuvalt ükski vähihaige ei jääks viimase õlekõrreta.”
„Üle poole Eesti inimestest tegelevad heategevusega,” ütles Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. „Annetuste kogumine on avalik tegevus ja inimesed tunnustavad neid, kelle tegevusest neil väga hea ülevaade on. Heategevus peab olema läbipaistev, arusaadav ning lahendama kõigile olulisi probleeme: näiteks haiguste ravimine või leevendamine ning vanemliku hooleta jäänud laste toetamine.“
Ehkki uuringu järgi hinnatakse vähiravifondi tegevuspõldu – ravi kättesaadavust – Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks, ei ole see valdkond, kuhu inimesed on nõus ise kõige rohkem panustama. Heidi Reinsoni hinnangul viitab see sellele, et paljude inimeste arvates peaks eluliselt tähtsa ravi kättesaadavuse tagama keegi teine, näiteks haigekassa.
12% uuringus vastanutest on enda kinnitusel mõne heategevusorganisatsiooni püsiannetajad ning 51% vastasid, et on annetanud ühekordselt.
Uuringu tarbeks küsitleti veidi üle 1000 inimese vanuses 21-60.
Kui Emor palus enam kui tuhandel küsitletul spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone, mida nad teavad, siis kõige rohkem nimetati just vähiravifondi „Kingitud elu”, järgnesid SOS Lasteküla ja Toidupank. Hästi teadsid inimesed ka erinevate haiglate juures tegutsevaid lastefonde.
Vähiravifondi maine hindasid vastanud kõige kõrgemaks, järgnesid SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.
„Vähiravifond on uuringusse hõlmatud organisatsioonidest noorim, võib öelda, et alles kolme ja poole aastane beebi. Seetõttu on suur usaldus meile suureks julgustuseks ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid ühtlasi tähendab see ka suurt vastutust nii annetajate kui ka abisaajate ees. Võitlus vähiga läheb Eesti inimestele korda ning me teeme kõik endast sõltuva, et jätkuvalt ükski vähihaige ei jääks viimase õlekõrreta.”
„Üle poole Eesti inimestest tegelevad heategevusega,” ütles Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. „Annetuste kogumine on avalik tegevus ja inimesed tunnustavad neid, kelle tegevusest neil väga hea ülevaade on. Heategevus peab olema läbipaistev, arusaadav ning lahendama kõigile olulisi probleeme: näiteks haiguste ravimine või leevendamine ning vanemliku hooleta jäänud laste toetamine.“
Ehkki uuringu järgi hinnatakse vähiravifondi tegevuspõldu – ravi kättesaadavust – Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks, ei ole see valdkond, kuhu inimesed on nõus ise kõige rohkem panustama. Heidi Reinsoni hinnangul viitab see sellele, et paljude inimeste arvates peaks eluliselt tähtsa ravi kättesaadavuse tagama keegi teine, näiteks haigekassa.
12% uuringus vastanutest on enda kinnitusel mõne heategevusorganisatsiooni püsiannetajad ning 51% vastasid, et on annetanud ühekordselt.
Uuringu tarbeks küsitleti veidi üle 1000 inimese vanuses 21-60.
